Midagi Doris Karevalt!

Aeg

Ma arvasin end armastavat juba ammu.
Ka siis, kui kõnelesin läbi lillede.
Nüüd olen astund jälle ühe pika sammu.
Eks ikka lähemale. Aga millele?

Kõik vaatavad mind. Mina, muuseas, vaatan vastu.
Ei ole mõistmist, ei ka mõistatust.
Ma tean, et kusagil on koerad lahti lastud.
Ma ootan pauku, aimamata, kust.

Ahjaa... see armastus. Ta kummalisi helke
mu ärkvelolekusse ära segab und.
Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke.
Mu akna taga langeb lõppematult lund.

3. nov kl 21.30 NO99 KummaLiine

Viibu esineb 27. oktoobril Lost Continendi Lounge'is

http://www.lostcontinent.ee/_new/index.php?id=d3d9446802a44259755d38e6d163e820

Viibu kontsert 26. oktoobril Pärnus

http://estjazz.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=430&Itemid=14

Jahtund süda jäta ilmale (Ernst Enno)

Meid armastus viib ilmas kitsast rada,
ta läheb ees ja ütleb - tule järele!
Vii mind õnne kadumata koju.
Sa jäta kõik ja astu järele.
Üks jätab nii ja teine teisiti ja igaüks nii omaette läeb,
sest tuhat teed viib välja õnne juurde
ja teelahkmeid veelgi tuhat üle jääb.
Mis ühel õnn, on teisel ainult pete,
on nii ja teisiti kõik, mis siin on.
Kui kõik nii läbikäidud omaette
Sa oled oma võimaluste onn.
Ja üks jääb siia
ja teine see jääb sinna
ja igaüks nii vaatab tagasi.
Kes välja läeb - see väljast leiab ilma ja õnn ei leia teda iialgi.
Meid armastus viib ilmas kitsast rada.
Kui lähed, mine iseendasse.
Ja tuhat leeki võta teele kaasa.
Ja jahtund süda jäta ilmale.

Armastus